Conseggio pe-o patrimònio linguistico ligure

Conseggio ligure

DEIZE: diçionäio italian-zeneise

bastare

v.intr.
  1. essere o avere a sufficienza

    abbastâ [abasˈtaː]

    bastâ [basˈtaː]

    Exempi

    i soldi che le abbiamo dato non le sono bastati

    i dinæ che gh’emmo dæto no gh’en bastæ

    un etto di prosciutto basterà per due panini

    un etto de xambon o l’abbastià pe doî panetti

  2. durare

    abbastâ [abasˈtaː]

    bastâ [basˈtaː]

    ëse assæ [ˈeːse aˈsɛː]

    Exempi

    i soldi che vi abbiamo lasciato bastano per un mese

    e palanche che v’emmo lasciou son assæ pe un meise

v.impers.
  1. abbastâ [abasˈtaː]

    bastâ [basˈtaː]

    Exempi

    bastava dirmelo e sarei venuto

    bastava che ti m’ô divi e saiæ vegnuo

    stasera potete uscire, basta che torniate prima delle undici

    staseia poei sciortî, basta che vegnî inderê primma de unz’oe

Esprescioin commun

  • quanto basta
    tanto ch’abbasta,
    tanto che basta

Coniugaçioin

abbastâ

Part. pass. abbastou

Ger. abbastando

Ind.
Pres.
  1. mi abbasto
  2. ti t’abbasti
  3. lê o/a l’abbasta
  4. niatri abbastemmo
  5. viatri abbastæ
  6. lô abbastan
Impf.
  1. mi abbastava
  2. ti t’abbastavi
  3. lê o/a l’abbastava
  4. niatri abbastavimo
  5. viatri abbastavi
  6. lô abbastavan
Fut.
  1. mi abbastiò
  2. ti t’abbastiæ
  3. lê o/a l’abbastià
  4. niatri abbastiemo
  5. viatri abbastiei
  6. lô abbastian
Conz.
Pres.
  1. che mi abbaste
  2. che ti t’abbasti
  3. che lê o/a l’abbaste
  4. che niatri abbastemmo
  5. che viatri abbastæ
  6. che lô abbastan
Impf.
  1. che mi abbastesse
  2. che ti t’abbastesci
  3. che lê o/a l’abbastesse
  4. che niatri abbastescimo
  5. che viatri abbastesci
  6. che lô abbastessan
Cond.
  1. mi abbastieiva/abbastiæ
  2. ti t’abbastiësci
  3. lê o/a l’abbastieiva/abbastiæ
  4. niatri abbastiëscimo
  5. viatri abbastiësci
  6. lô abbastieivan/abbastiæn
Imper.
  1. abbasta ti
  2. ch’o/a l’abbaste lê
  3. abbastemmo niatri
  4. abbastæ viatri
  5. abbastan lô
bastâ

Part. pass. bastou

Ger. bastando

Ind.
Pres.
  1. mi basto
  2. ti ti basti
  3. lê o/a basta
  4. niatri bastemmo
  5. viatri bastæ
  6. lô bastan
Impf.
  1. mi bastava
  2. ti ti bastavi
  3. lê o/a bastava
  4. niatri bastavimo
  5. viatri bastavi
  6. lô bastavan
Fut.
  1. mi bastiò
  2. ti ti bastiæ
  3. lê o/a bastià
  4. niatri bastiemo
  5. viatri bastiei
  6. lô bastian
Conz.
Pres.
  1. che mi baste
  2. che ti ti basti
  3. che lê o/a baste
  4. che niatri bastemmo
  5. che viatri bastæ
  6. che lô bastan
Impf.
  1. che mi bastesse
  2. che ti ti bastesci
  3. che lê o/a bastesse
  4. che niatri bastescimo
  5. che viatri bastesci
  6. che lô bastessan
Cond.
  1. mi bastieiva/bastiæ
  2. ti ti bastiësci
  3. lê o/a bastieiva/bastiæ
  4. niatri bastiëscimo
  5. viatri bastiësci
  6. lô bastieivan/bastiæn
Imper.
  1. basta ti
  2. ch’o/a baste lê
  3. bastemmo niatri
  4. bastæ viatri
  5. bastan lô
ëse

Part. pass. stæto

Ger. essendo

Ind.
Pres.
  1. mi son
  2. ti t’ê
  3. lê o/a l’é
  4. niatri semmo
  5. viatri sei
  6. lô en/son
Impf.
  1. mi ea
  2. ti t’ëi
  3. lê o/a l’ea
  4. niatri eimo/emo
  5. viatri ëi
  6. lô ean
Fut.
  1. mi saiò
  2. ti ti saiæ
  3. lê o/a saià
  4. niatri saiemo
  5. viatri saiei
  6. lô saian
Conz.
Pres.
  1. che mi segge
  2. che ti ti seggi
  3. che lê o/a segge
  4. che niatri seggimo/seggemmo
  5. che viatri seggei/seggiæ
  6. che lô seggian
Impf.
  1. che mi fïse/foïse
  2. che ti ti fïsci/foïsci
  3. che lê o/a fïse/foïse
  4. che niatri fïscimo/foïscimo
  5. che viatri fïsci/foïsci
  6. che lô fïsan/foïsan
Cond.
  1. mi saieiva/saiæ
  2. ti ti saiësci
  3. lê o/a saieiva/saiæ
  4. niatri saiëscimo
  5. viatri saiësci
  6. lô saieivan/saiæn
Imper.
  1. seggi ti
  2. ch’o/a segge lê
  3. seggimo/seggemmo niatri
  4. seggei/seggiæ viatri
  5. seggian lô