ostinare
ostinarsi
v.pron.
-
continuare ad insistere ostinâse [ɔstiˈnaːse] ~ [ustiˈnaːse]
intestâse [iŋtesˈtaːse]
Exempi
ti ostini a non ascoltare i consigli di chi ha più esperienza
t’ostiñi à no dâ a mente a-i conseggi de chi o l’à ciù esperiensa
Coniugaçioin
intestâ
Part. pass. intestou
Ger. intestando
Ind.
Pres.
- mi intesto
- ti t’intesti
- lê o/a l’intesta
- niatri intestemmo
- viatri intestæ
- lô intestan
Impf.
- mi intestava
- ti t’intestavi
- lê o/a l’intestava
- niatri intestavimo
- viatri intestavi
- lô intestavan
Fut.
- mi intestiò
- ti t’intestiæ
- lê o/a l’intestià
- niatri intestiemo
- viatri intestiei
- lô intestian
Conz.
Pres.
- che mi inteste
- che ti t’intesti
- che lê o/a l’inteste
- che niatri intestemmo
- che viatri intestæ
- che lô intestan
Impf.
- che mi intestesse
- che ti t’intestesci
- che lê o/a l’intestesse
- che niatri intestescimo
- che viatri intestesci
- che lô intestessan
Cond.
- mi intestieiva/intestiæ
- ti t’intestiësci
- lê o/a l’intestieiva/intestiæ
- niatri intestiëscimo
- viatri intestiësci
- lô intestieivan/intestiæn
Imper.
- intesta ti
- ch’o/a l’inteste lê
- intestemmo niatri
- intestæ viatri
- intestan lô
ostinâ
Part. pass. ostinou
Ger. ostinando
Ind.
Pres.
- mi ostiño
- ti t’ostiñi
- lê o/a l’ostiña
- niatri ostinemmo
- viatri ostinæ
- lô ostiñan
Impf.
- mi ostinava
- ti t’ostinavi
- lê o/a l’ostinava
- niatri ostinavimo
- viatri ostinavi
- lô ostinavan
Fut.
- mi ostiniò
- ti t’ostiniæ
- lê o/a l’ostinià
- niatri ostiniemo
- viatri ostiniei
- lô ostinian
Conz.
Pres.
- che mi ostiñe
- che ti t’ostiñi
- che lê o/a l’ostiñe
- che niatri ostinemmo
- che viatri ostinæ
- che lô ostiñan
Impf.
- che mi ostinesse
- che ti t’ostinesci
- che lê o/a l’ostinesse
- che niatri ostinescimo
- che viatri ostinesci
- che lô ostinessan
Cond.
- mi ostinieiva/ostiniæ
- ti t’ostiniësci
- lê o/a l’ostinieiva/ostiniæ
- niatri ostiniëscimo
- viatri ostiniësci
- lô ostinieivan/ostiniæn
Imper.
- ostiña ti
- ch’o/a l’ostiñe lê
- ostinemmo niatri
- ostinæ viatri
- ostiñan lô