divampare
tr.v.
-
sprugâ [spryˈɡaː]
Conjugations
sprugâ
Past part. sprugou
Ger. sprugando
Ind.
Pres.
- mi sprugo
- ti ti sprughi
- lê o/a spruga
- niatri sprughemmo
- viatri sprugæ
- lô sprugan
Impf.
- mi sprugava
- ti ti sprugavi
- lê o/a sprugava
- niatri sprugavimo
- viatri sprugavi
- lô sprugavan
Fut.
- mi sprughiò
- ti ti sprughiæ
- lê o/a sprughià
- niatri sprughiemo
- viatri sprughiei
- lô sprughian
Subj.
Pres.
- che mi sprughe
- che ti ti sprughi
- che lê o/a sprughe
- che niatri sprughemmo
- che viatri sprugæ
- che lô sprugan
Impf.
- che mi sprughesse
- che ti ti sprughesci
- che lê o/a sprughesse
- che niatri sprughescimo
- che viatri sprughesci
- che lô sprughessan
Cond.
- mi sprughieiva/sprughiæ
- ti ti sprughiësci
- lê o/a sprughieiva/sprughiæ
- niatri sprughiëscimo
- viatri sprughiësci
- lô sprughieivan/sprughiæn
Imper.
- spruga ti
- ch’o/a sprughe lê
- sprughemmo niatri
- sprugæ viatri
- sprugan lô