sbittare
tr.v.
-
marineria levare da una bitta desbittâ [dezbiˈtaː]
Conjugations
desbittâ
Past part. desbittou
Ger. desbittando
Ind.
Pres.
- mi desbitto
- ti ti desbitti
- lê o/a desbitta
- niatri desbittemmo
- viatri desbittæ
- lô desbittan
Impf.
- mi desbittava
- ti ti desbittavi
- lê o/a desbittava
- niatri desbittavimo
- viatri desbittavi
- lô desbittavan
Fut.
- mi desbittiò
- ti ti desbittiæ
- lê o/a desbittià
- niatri desbittiemo
- viatri desbittiei
- lô desbittian
Subj.
Pres.
- che mi desbitte
- che ti ti desbitti
- che lê o/a desbitte
- che niatri desbittemmo
- che viatri desbittæ
- che lô desbittan
Impf.
- che mi desbittesse
- che ti ti desbittesci
- che lê o/a desbittesse
- che niatri desbittescimo
- che viatri desbittesci
- che lô desbittessan
Cond.
- mi desbittieiva/desbittiæ
- ti ti desbittiësci
- lê o/a desbittieiva/desbittiæ
- niatri desbittiëscimo
- viatri desbittiësci
- lô desbittieivan/desbittiæn
Imper.
- desbitta ti
- ch’o/a desbitte lê
- desbittemmo niatri
- desbittæ viatri
- desbittan lô