esistere
intr.v.
-
existe [eˈʒiste]
Conjugations
existe
Past part. existio
Ger. existendo
Ind.
Pres.
- mi existo
- ti t’existi
- lê o/a l’existe
- niatri existemmo
- viatri existei
- lô existan
Impf.
- mi existeiva
- ti t’existeivi
- lê o/a l’existeiva
- niatri existeivimo
- viatri existeivi
- lô existeivan
Fut.
- mi existiò
- ti t’existiæ
- lê o/a l’existià
- niatri existiemo
- viatri existiei
- lô existian
Subj.
Pres.
- che mi existe
- che ti t’existi
- che lê o/a l’existe
- che niatri existemmo
- che viatri existei
- che lô existan
Impf.
- che mi existesse
- che ti t’existesci
- che lê o/a l’existesse
- che niatri existescimo
- che viatri existesci
- che lô existessan
Cond.
- mi existieiva/existiæ
- ti t’existiësci
- lê o/a l’existieiva/existiæ
- niatri existiëscimo
- viatri existiësci
- lô existieivan/existiæn
Imper.
- existi ti
- ch’o/a l’existe lê
- existemmo niatri
- existei viatri
- existan lô