astenere
astenersi
v.pron.
-
astegnîse [asteˈɲiːse]
Coniugaçioin
astegnî
Part. pass. astegnuo
Ger. astegnindo
Ind.
Pres.
- mi astëgno
- ti t’astëgni
- lê o/a l’astëgne
- niatri astegnimmo
- viatri astegnî
- lô astëgnan
Impf.
- mi astegniva
- ti t’astegnivi
- lê o/a l’astegniva
- niatri astegnivimo
- viatri astegnivi
- lô astegnivan
Fut.
- mi astegniò
- ti t’astegniæ
- lê o/a l’astegnià
- niatri astegniemo
- viatri astegniei
- lô astegnian
Conz.
Pres.
- che mi astëgne
- che ti t’astëgni
- che lê o/a l’astëgne
- che niatri astegnimmo
- che viatri astegnî
- che lô astëgnan
Impf.
- che mi astegnisse
- che ti t’astegnisci
- che lê o/a l’astegnisse
- che niatri astegniscimo
- che viatri astegnisci
- che lô astegnissan
Cond.
- mi astegnieiva/astegniæ
- ti t’astegniësci
- lê o/a l’astegnieiva/astegniæ
- niatri astegniëscimo
- viatri astegniësci
- lô astegnieivan/astegniæn
Imper.
- astëgni ti
- ch’o/a l’astëgne lê
- astegnimmo niatri
- astegnî viatri
- astëgnan lô